Qanoq qinersisoqartarnersoq

Qinersinissamut kingusinnerpaamik ullut tallimat sioqqullugit, qinersisinnaatitaasut tamarmik allakkatigut qinersinermut allagartamik nassinneqassapput. Tassani allassimavoq sumi qinersisoqassanersoq, ass. atuarfimmi imaluunniit rådhusimi.

Større

Qinersivimmi

Qinersivimmiinnermi:

  1. qinersinermut allagartaq qinersisartut allattorsimaffiannik aqutsisumut tunniunneqassaaq. Qinersinermut allagartaq puigorsimagaanni imaluunniit annaasimagaanni, kinaassutsimillu uppernarsaammik takutitsisinnaagaanni, ass. peqqinnissaqarfinnut kortimik, ingerlatitsisinnaanermut allagartamik imaluunniit passimik takutitsinikkut, qinersisartut allattorsimaffiannik aqutsisoq nutamik anisitsissaaq
  2. ulloq inunngorfik paasitinneqassaaq
  3. qinersisartut allattorsimaffianni krydsilerneqassaaq
  4. pappiaraq taasinermi allaffissaq tunniunneqassaaq
  5. ineeqqamut taasiffimmut iserluni pappiaraq taasinermi allaffissaq krydsiliiffigineqassaaq
  6. pappiaraq taasinermi allaffissaq qullullugu ikioraavimmut ikineqassaaq

Qinersinissamut ikiorneqarneq

Qinersisarfinni tamani ass. pappiaqqap taasinermi allaffissap imarisaanik nassuiaasoqarnissaanut ikioqqusoqarsinnaavoq. Pisuni aalajangersimasuni aamma pappiaqqami taasinermi allaffissami krydsiliinissamut ikiuisoqarsinnaavoq.

Kina ikiuissanersoq nammineq aalajangerneqarsinnaavoq. Inuk taanna oqartussaassusilik (qinersinermi aqutsisoq imaluunniit aalajangeeqataasinnaanani peqataasoq) peqatigalugu ikiuissaaq.

Ineeqqami taasiffimmi kukkusumik krydsiliisimagaanni, pappiaqqamik taasinermi allaffissamik nutaamik pissarsisoqarsinnaavoq. Pappiaraq taasinermi allaffissaq ikioraavimmut ikereersimagaanni taarserneqarsinnaanngilaq.

Qinersiviup ammasarfii

Ulluinnarmi qinersisoqassappat Danmarkimi qinersiviit nal. 8-20 ammassapput. Qeqertat minnerit ilaanni kommunalbestyrelsit aalajangersinnaavaat qinersiviit aatsaat nal. 9 ammarneqassanersut. Kalaallit Nunaanni qinersiviit nal. 9-20 ammasarput.

Sap. akunnerata naanerani imaluunniit nalliuttuni qinersisoqassappat qinersiviit nal. 9-20 ammassapput.

Isertortumik qinersineq

Qinersiviit tamarmik assersukkanik ineeraqartarput, taamaammat kimut/sumut qinersineq inuit allat takusinnaassanngilaat.

Pappiaraq taasinermi allaffissaq allanut takutinneqassanngilaq namminerlu ikioraavimmut ikineqassalluni. Kikkulluunniit pappiaraq taasinermi allaffissaq ikioraavimmut ikitinnagu tigusussaanngilaat imaluunniit ammartussaanngilaat.

Qinersinermi aqutsisut aamma aalajangeeqataasinnaanatik peqataasut

Kommunalbestyrelsit immikkoortortani ataasiakkaani qinersinerup ingerlannissaanut akisussaasuupput. Taakku kommunimi innuttaasunik – qinersinermik aqutsisussanik aalajangeeqataasinnaanatillu peqataasussanik – toqqaasarput  suliassarpassuarnut ikiuuttussanik. Partiit namminneq piumassutsiminnik sulisunit ikiorneqartarput.

Qinersinermi aqutsisut aalajangeeqataasinnaanatillu peqataasut suliassanik ulikkaartarput, ilaatigut:

  • qinersisarfinnik ammaasarput matusisarlutillu
  • pappiaqqanik taasinermi allaffissanik tunniussuisarput qinersisullu allattorsimaffimmi nalunaaqutsertarlugit
  • pappiaqqat taasinermi allaffissat ikioraavinnut eqqortumik ikineqarnissaat nakkutigisarpaat
  • qinersinissamut ikiuisarput
  • qinersinernik naatsorsuisarput

Pappiaqqat taasinermi allaffissat

Folketingimut, kommuninut, nunap immikkoortuinut aamma Europa-Parlamentimut qinersisoqarpat, krydsiliiffissani sisamanik saneralinni ukunani krydsiliisoqassaaq:

  • partiit/qinigassanngortittut allattorsimaffiat (partiimut qinersineq) imaluunniit
  • qinigassanngortittoq (ataasiakkaanik taasineq)

Taamaallaat ataatsimik krydsiliisoqarsinnaavoq. Taamaattoqanngippat qinersineq atuutissanngilaq.

Inuttaasut taasitinneqarneranni aap imaluunniit naamik krydsilerneqarsinnaapput.

Taasinngitsut

Krydsiliisariaqanngilatit. Taamaaliornikkut taava taasissanngilatit. Pappiaqqat taasinermi allaffissat krydsilerneqarsimanngitsut atuunneq ajorput, qinersinermilu inernernut naatsorsorneqarneq ajorlutik.

Pappiaqqat taasinermi allaffissat krydsilerneqarsimanngitsut qinersisut amerlassusiannik naatsorsuutini ilanngullugit naatsorsorneqassapput. Krydsiliinnginnermi takutinneqartarpoq demokratiimik pingaartitsineq, sumulli krydsiliissanerluni nalornineq imaluunniit partiit qinigassanngortittullu isumaannik isumaqatiginninnginneq.

Taasinermi allaffissat atuutinngitsut

Pappiaqqat taasinermi allaffissat atuutissanngillat:

  • krydsiliiffigineqarsimanngikkunik
  • ersarissumik takuneqarsinnaanngippat partiimut imaluunniit inummut sorlermut krydsi inissinneqarsimanersoq
  • immikkuullarissumik iliuuseqartoqarsimappat, ass. krydsiliinermut taarsiullugu titartaasoqarsimappat, allattoqarsimappat imaluunniit ilisarnaammik allamik ikkussisoqarsimappat.

Ullormi qinersiviusumi takkulluni qinersisinnaanngikkaanni siusinaartumik qinersisoqarsinnaavoq. Sooq taamatut iliorneq nassuiaatigineqartariaqanngilaq.

Qinersisartut tamarmik nunap kommuniini tamani allakkatigut qinersisinnaapput, ass. innuttaasunik sullissivinni aamma atuagaateqarfinni.

Aamma allakkatigut qinersisoqarsinnaavoq:

  • napparsimmavimmi uninngagaanni
  • paaqqinnittarfinni angerlarsimaffinnilu illersukkaniikkaanni, utoqqaat angerlarsimaffianniikkaanni, paaqqinnittarfinni nalinginnaasuni assingusunilu arlaanni najugaqaraanni imaluunniit najugaqarallartuugaanni.
  • parnaarussivinni inissiisarfinnilu parnaarussaagaanni
  • qeqertani avinngarusimasuni qinersisarfeqanngitsuni najugaqaraanni
  • nammineq angerlarsimaffimmi, napparsimaneq imaluunniit sulisinnaajunnaarneq pissutigalugu qinersivimmut takkussinnaanngikkaanni

Allakkatigut qinersinissamut piffissarititaasoq

Qinersinerup qanoq issusia apeqqutaatillugu allakkatigut qinersinissamut piffissarititaasoq inissinneqartarpoq.

  • Folketingimut qinersineq: 
    Ullormut qinersiffissamut sap. ak. pingasut sioqqullugit, (qinersisoqarnissaali nalunaarutigineqareerpat) qinersisinnaaneq aallartissaaq, qinersisoqarnissaanullu ulluinnaat pingasuinnanngornissaannut (arfininngorneq ilanngullugu) periarfissaassalluni.
  • Europa-Parlamentimut qinersineq inuillu taasisinneqarneri: 
    Kommunini tamanut allakkatigut qinersiviusinnaasuni, ullormut qinersiffissamut sap. ak. arfinillit sioqqullugit, (qinersisoqarnissaali nalunaarutigineqareerpat) qinersisinnaaneq aallartissaaq, qinersisoqarnissaanullu ulluinnaat pingasuinnanngornissaannut (arfininngorneq ilanngullugu) periarfissaassalluni. Sumiiffinni allani, ass. napparsimmavinni, ullormut qinersiffissamut sap. ak. pingasut sioqqullugit allakkatigut qinersisoqarsinnaavoq.
  • Kommunini aamma nunap immikkoortuini siunnersuisoqatigiinnut qinersineq:  
    Kommunini tamanut allakkatigut qinersiviusinnaasuni ullormut qinersiviusussamut sap. ak. arfinillit sioqqullugit qinersisinnaaneq aallartissaaq, qinersisoqarnissaalu sioqqullugu tallimanngorneq kingulleq ilanngullugu periarfissaassalluni. Sumiiffinni allani, ass. napparsimmavinni, ullormut qinersiffissamut sap. ak. pingasut sioqqullugit allakkatigut qinersisoqarsinnaavoq.

Kinaassutsimik uppernarsaat

Allakkatigut qinersinermi kinaassutsimik uppernarsaat nassarneqassaaq, ass. ingerlatitsisinnaanermut allagartaq, peqqinnissaqarfimmut korti imaluunniit passi.

Qinersinissamut allagartaq allakkatigut nassiunneqarsimasoq nassartariaqanngilaq.

Qinersivimmi

  1. Kinaassutsimik uppernarsaatip takutinneratigut pappiaraq taasinermi allaffissaq, allakkat-puuat, allagaq ilaliussaq allakkallu-puuat anneq tunniunneqassapput
  2. Allat isigitinnagit qinersinissamut allagartaq immersorneqassaaq
  3. Qinersinissamut allagartaq allakkat-puuannut ikineqassaaq
  4. Allakkami ilaliussami ateq, najugaq, ulloq inunngorfik, ulloq atsiornerlu ilanngullugit, taasinernik katersuisoq isigitillugu immersorneqassapput.
  5. Taasinernik katersuisup allagaq ilaliussaq atsiussavaa, tassa imaappoq allagartap eqqortumik suliarineqarsimanera uppernarsassavaa.
  6. Allakkap-puua qinersinermut allagartamik allakkamillu ilaliussamik imalik allakkap-puuanut annermut taasinernik katersuisoq isigitillugu ikineqassapput.
  7. Allakkap-puuani annermi ateq, ulloq inunngorfik najugaqarfillu allanneqassapput.
  8. Allakkatigut qinersisarfiup, allakkatigut qinersineq qinersisup najugaqarfigisaani kommunimut nassiutissavaa.

Allakkatigut qinersineq peqqissimissutigigaanni qinerseqqittoqarsinnaavoq. Allakkatigut qinersineq kingulleq ilanngullugu naatsorsorneqassaaq.

Allakkatigut qinersisimagaanni ullormi qinersiviusumi qinersisoqarsinnaanngilaq.

Qinersinissamut ikiorneqarneq

Allakkatigut qinersisarfinni taasinernik katersuisup apeqqutit suulluunniit akisinnaavai. Taasinernik katersuisup aamma qinersinnginnermi ingerlatseriaaseq naatsumik nassuiassavaa. Taasinernik katersuisoq amerlanertigut kommunimi imaluunniit atorfeqarfimmi sulisuusarpoq.

Pisariaqartitsisoqartillugu ilaatigut pappiaqqap taasinermi allaffissap imarisaanik nassuiaasoqarsinnaavoq. Pappiaqqap taasinermi allaffissap immersornissaanut aamma ikiuisoqarsinnaavoq. Taasinernik katersuisoq peqatigalugu ikiuisussaq kinaassanersoq nammineq aalajangerneqartarpoq.

Taasinngitsut

Taasinngitsutut qinerserusukkaanni pappiaraq allakkap-puuanut ikisassaq immersorneqartariaqanngilaq.

Nunanit allanit qinersisartut

Qinersisartut utaqqiisaannaagallartumik nunani allaniittut, soorlu feriarnermut, ilinniagaqarnermut imaluunniit sulinermut atatillugu angalasut, folketingimut qinersinerni, kommunini nunallu immikkoortuini qinersinerni, Europa-Parlamentimut qinersinerni inuillu taasisinneqarneranni allakkatigut qinersisinnaapput. Aallartitaqarfinni konsulatinilu, ullormut qinersiffissamut qaammatit pingasut sioqqullugit allakkatigut qinersisoqarsinnaavoq.