Danmarkimi politikkikkut partiit oqaluttuarisaanerat
1849-mi inatsit tunngaviusup akuerineqarneratigut Danmarki siullerpaamik demokratiskimik inatsisartoqalerpoq, Rigsdagen, tassaasoq Folketingi aamma Landstingi. Taamani politikkikkut partiit suli pilersinneqarsimanngillat. Taarsiullugu qinersisartut inuup politikkikkut isumassarsiai inuttullu pissusilersuutai tunngavigalugit qinigassanngortittumik sinniisussamik toqqaasinnaasarsimapput.
Politikkikkut partiit siulliit pilersinneqarput
Rigsdagenimi ilaasortat assigiimmik isummertut klubbinik pilersitsisalerput, ataatsimeeqatigiittalerlutik pissutsillu oqaloqatigiissutigisarlugit. Siullermik klubbit aaqqissuussaanerat pituttugaasimanngillat, piffissalli ingerlanerani aaqqissuussaanerusumik ilusilersorneqarsimallutik, 1870-illu missaani partiit siullerpaat pilersinneqarnerannut tunngaviulerlutik. Konservative Folkeparti (siornatigut Højre) aamma Venstre (siornatigut Det Forenede Venstre) tamarmik Rigsdagenimi klubbinit taamaattunit ineriartorsimapput. Aallaqqaammut Rigsdagenimi sinniisoqarnissaq taamaallaat partiit marluk siunertaraat, kingusinnerusukkulli sumiiffinni immikkoortortaqarfiit pilersinneqarput.
Højre aamma Det Forenede Venstre assiginagit, Socialdemokrati Rigsdagenip avataatigut 1871-imi pilersinneqarpoq. Aallaqqaammulli partii taanna aaqqissuussaanermik nukittuumik pilersitsisimavoq, sapinngisamik amerlanerpaanik ilaasortanngortitsinissaq pingaarnertut anguniagaralugu. Aatsaat 1880-ikkunni partii inatsisartuni ilaasortanngorsinnaasimavoq.
1800-kkut naalerneranni inuiaqatigiinni allanngornerit pissutigalugit inuiaqatigiinni immikkoortitsinerit malunnarnerulerput. Partiit pingasut qulaani eqqaaneqarsimasut tamarmik immikkut inuiaqatigiinni eqimattanik imaluunniit inissisimaqatigiinni aalajangersimasumik sinniisuuffeqarput:
- Højrep nunaatilissuit atorfillillu sinniisuuffigisimavai
- Det Forenede Venstrep naasorissaasut sinniisuuffigisimavai
- Socialdemokratit sulisartut sinniisuuffigisimavai
Aammattaaq Det Forenede Venstre aamma Socialdemokratit inuiaqatigiinni allannguinernut siammasinnerusunut peqataasimapput: andelsbevægelse (ikioqatigiilluni iluanaarutillu agguassallugit pissarsioqatigiinneq atortussioqatigiinnerlu siunertaralugit suliniaqatigiinneq) aamma sulisartut noqqaaqatigiinnerat.
Partiit nutaat pilersinneqartalerput
Partiit ilaat 1900-kkunni ukiullu tusindikkuutaat nutaat aallartinneranni pilersinneqarsimapput, folketingimi suleqatigiissut avissaarneranni, imaluunniit ilaasortaq ataaseq arlalluunniit partiiminit/nnit anisimanerani/nni nutaamillu pilersitsilluni/tik.
1905-imi Det Radikale Venstre, Venstremiit avissaarpoq. 1959-imi Danmarks Kommunistiske Partimi avissaartoqarmat Socialistisk Folkeparti pilersinneqarpoq. 1967-imi Venstresocialistit pilersinneqarsimapput Socialistisk Folkepartimit anereernermikkut, 1995-imilu Fremskridtsparti marlunnut avissaarsimalluni. Partiimit anisut Dansk Folkepartinngorsimapput.
Enhedslisten aallaqqaammut 1989-imi Socialistisk Arbejderpartit, Venstresocialisterne aamma Danmarks Kommunistiske Partit akornanni, inatsisartut avataanni qinersisartunik kattuffittut aallartippoq. Ullumikkut ilaasortanut kattuffinngorsimavoq, partiinut pilersitsisimasunut atassuteqarunnaarluni.
Ny Alliance (ullumikkut Liberal Alliance) 2007-imi Folketingimi Europa-Parlamentimilu ilaasortanit Radikale Venstremit aamma Det Konservative Folkepartimit pilersinneqarpoq.
Alternativet 2013-imi siornatigut Folketingimut ilaasortaasimasup ataatsip inunnik avatangiisiminiittunik, partiimik nutaamik pilersitsinissamik kissaateqartunik katersuutsitsineratigut pilersinneqarpoq. Moderaterne aamma Danmarksdemokraterne, tamarmik 2022-mi pilersinneqarput, aamma Borgernes Parti 2024-mi pilersinneqarpoq, taakku inuit ataasiakkaat partiiminnit tunuarlutik nutaamik aallartitsisunik tunngaveqarput. Partiit sisamat tamarmik piffissap sivikitsup ingerlanerani atsiornernik katersipput, kingornalu folketingimut qinigassanngortitsillutik.