Folketingimut qinersineq

Folketingimi inissat 179-it folketingimut qinersinikkut agguataarneqarput. Qinersisartut isummaminnut naapertuunnerusunik isumallit qinertarpaat. Tamanna taaneqartarpoq amerlanerussuteqartut isumaannik malitsitsineq.

Større
Ukiut sisamat ingerlanerini ikinnerpaamik ataasiartumik qinersisoqartarpoq. Taanna inatsit tunngaviusumi allaqqavoq. Ministeriunerli qaqugukkulluunniit qinersisitsisinnaavoq.

Indenrigs- og Sundhedsministeriet folketingimut qinersisitsinermut akisussaasuuvoq. Kommunilli suliassat amerlanersaat suliarisarpaat. Folketingimut qinersinermi allaffissornikkut piareersarnerit annertuut pisariaqartarput. Indenrigs- og Sundhedsministeriemit innersuussutigineqartarpoq qinersisitsinissamut nalunaaruteqarnermit ikinnerpaamik ullut 20-21-t qaangiunnerisigut qinersisoqassasoq.

Qinersisoqarnissaanik aalajangiineq

Ministeriuneq qinersisoqarnissaanik aalajangiippat Folketingimi suliassat tamangajammik unitsinneqartarput:

  • Folketingip inersuaani ataatsimiinnissat taamaatinneqartarput
  • Inatsisissatut aalajangiiffigisassatullu siunnersuutit saqqummiunneqartut sulili naammassineqanngitsut atorunnaarsinneqassapput. Siunnersuuteqartut suliarineqarnissaannik kissaateqarpata Folketingimi nutaami saqqummiunneqaqqissapput
  • Ataatsimiititaliat nalinginnaasumik ataatsimiinneq ajorput sassartitanillu ataatsimeeqateqartaratik. Tunngaviusumik ataatsimiititaliat suli ministerinut apeqquteqarsinnaapput, taamaaliornerli ajorput
  • Folketingimi ilaasortat immikkoortoq 20-mut nutaanik allakkatigut  apeqquteqarsinnaanngillat.

Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliami Europamilu Ataatsimiititaliami sulineq qineqqusaarnerup nalaani ingerlaannartarpoq. Pisariaqartinneqarpat qineqqusaarnerup nalaani Folketingimi ilaasortat ataatsimeeqatigiissinnaapput.

Danmarkimi naalakkersuisut tunuarnissaannut pissutsit marluusinnaapput:

  • Folketingimi amerlanerussuteqarnertik annaagunikku
  • Folketingip ministeriunermut tatiginninnginnertik ersersippassuk

Taamaanngippat naalakkersuisut tunngaviusumik sulinertik allanngortinnagu ingerlateqqissavaat. Ileqquuvorli qineqqusaarnerup nalaani naalakkersuisut politikkikkut suliniutinik nutaanik annertuunillu ingerlatsinnginnissaat.

Naalakkersuisut tunuarunik niuernikkut ministeriaqarfittut ingerlaannassapput. Nutaamik naalakkersuisoqalernissaata tungaanut niuernikkut ministeriaqarfimmi ministerit, ministereqarfiit pisortallu ingerlatsiviisa ingerlaqqinnissaannut pisariaqartinneqartut taamaallaat ingerlatissavaat.

Inissat agguataarneqarnerat

Danmarkimi Folketingimi inissat 179-iupput. Taakku ima agguataarneqarput:

  • Danmark: Inissat 175-it
  • Kalaallit Nunaat: Inissat marluk
  • Savalimmiut: Inissat marluk

Taasinerit kisinneqareerpata annertussutsit imminnut naleqqiunnerata kisitsisinngornerat malillugu Folketingimi inissat agguataarneqartarput.

Taamaaliornikkut qulakkeerneqartarpoq partiinut taasinerit amerlassusiat naapertorlugit partiit inissaqartinneqarnissaat. Partii nuna tamakkerlugu 10 procentinit taajorneqarsimappat, taava Folketingimi inissat 10 procentiinik tunineqassaaq. Periuseq taanna atorlugu nunap immikkoortuisa tamarmik sinniisoqarnissaat qulakkeerneqartarpoq – illoqarfiit annerit amerlanernik qinersisartullit kisimik pinnagit.

Folketingimi qinersisinnaatitaasut tassaapput:

  • Danmarkimi innuttaassusillit
  • 18-ileereersimasut
  • aalajangersimasumik naalagaaffimmi najugallit
  • piginnaatitaajunnaarsimanngitsut (tassa inatsisitigut piginnaassutsimik tamakkiisumik annaasaqarsimanngitsut)

Qinersisartut nunani allani najugallit nalinginnaasumik Danmarkimi folketingimut qinersisinnaatitaanngillat. Danmarkimi innuttaassuseqartut ataasiakkaat Danmarkimut immikkut atassuteqartut piffissami aalajangersimasumi qinersisinnaatitaanissamut qinnuteqarsinnaapput. Ass. naalagaaffimmit aallartitat imaluunniit utaqqiisaagallartumik nunani allani najugallit.

Folketingimut qinersisinnaatitaasut aamma qinigassanngortissinnaapput. Kisianni pineqaatissinneqarsimagaanni, inuiaqatigiillu isaanni Folketingimi ilaasortaanissamut ajukkunnartutut nalilerneqarsimagaanni, Folketingimi ilaasortaasoqarsinnaanngilaq. Qinigaasimagaanni Folketingip aalajangissavaa ilaasortaasinnaanersoq.

Periutsit pingasut malillugit qinigassanngortittoqarsinnaavoq:

  • partii Folketingimut qinigaaffeqareersoq sinnerlugu
  • partii nutaaq sinnerlugu
  • attaviitsutut

Partii qinigaaffeqareersoq sinnerlugu qinigassanngortinneq

Qinigassanngortittut amerlanersaat partiit Folketingimi sinniisoqareersut ilaat sinnerlugu qinigassanngortittarput. Taamaaliortoqassappat partii akuersiteqqaarneqassaaq. Partiit qinigassanngortittut qanoq toqqarneqarnissaannut qinigassanngortitsinissamullu assigiinngitsunik malittarisassaqarsinnaapput ileqqoqarsinnaallutillu.

Partii nutaaq sinnerlugu qinigassanngortinneq

Partii nutaaq sinnerlugu qinigassanngortissagaanni, partii qinigassanngortitaqarnissamut pissutissaqartariaqarpoq. Ima iliortoqassaaq:

  • Partii nutaaq pilersinneqassaaq
  • Partiip aqqa Qinersisarnermut ataatsimiititaliamit akuerineqassaaq
  • Partiip minn. katersussavai: Qinersisartut nalunaarutaat 20.000-it, Indenrigs- og Sundhedsministeriap misissugassai akuerisassaalu

Partii isissaguni nalinginnaasumik minnerpaamik 2 procentinit qinerneqartariaqarpoq. Tamanna Folketingimi inissanik sisamanik isertitaqarfiuvoq. Partii qinigaanngippat qinerneqarneri atuutissanngillat.

Parteeqarani qinigassanngortinneq

Parteeqarani aamma qinigassanngortittoqarsinnaavoq. Taanna taaneqartarpoq attaviitsutut qinigassanngortinneq. 1953-imiit marluk taamaallaat attaviitsutut qinerneqarsimapput.

Kalaallit Nunaanni Folketingimut qinersineq

Folketingimut qinersisarneq Naalagaaffiup sinniisuata akisussaaffigaa.

Ministeriuneq qinersisitsippat Naalagaaffiup sinniisua Kalaallit Nunaanni qinersisoqarnissaanut ullormik aalajangiissaaq. Tamatuma ullua nalinginnaasumik Danmarkimi qinersisoqarnerata nalaaniittarpoq.

Qinersisinnaatitaanermut malittarisassat naalagaaffimmi tamani assigiipput. Tassa imaappoq Nunatsinni qinersisinnaatitaasut:

  • Danmarkimi innuttaassuseqassapput
  • 18-ileereersimassapput
  • aalajangersimasumik naalagaaffimmi najugaqassapput
  • piginnaatitaajunnaarsimassanngillat (tassa inatsisitigut piginnaassutsimik tamakkiisumik annaasaqarsimassanngillat)

Qinersisartut nunani allani najugallit nalinginnaasumik Danmarkimi folketingimut qinersisinnaatitaanngillat.

Kommunimi innuttaasut allattorsimaffianniiffigisami taamaallaat qinersisoqarsinnaavoq, allakkatigut qinersinngikkaanni. Kalaallit Nunaanni kommunip immikkoortortaqarfiata avataani innuttaasut allattorsimaffianniittut, Nuummi qinersisussat allattorsimaffiannut ilanngunneqassapput.

Folketingimi qinersisinnaatitaasut aamma qinigassanngortissinnaapput. Kalaallit Nunaanni qinigassanngortinniartut imminut qinigassanngortittutut nalunaarutigissapput. Partiimut Inatsisartuni sinniisuutitaqartumut qinigassanngortittoqarsinnaavoq, imaluunniit attaviitsutut qinigassanngortittoqarsinnaavoq. Attaviitsutut qinigassanngortinniaraanni qinersisarfimmi qinersisartunit minnerpaamik 100-nit innersuunneqarsimasariaqarpoq.