Eqqartuussiviit

Eqqartuussiviit Danmarkimi eqqartuussinissamut oqartussaaffeqarput. Tassani inuit ataasiakkaat nunap inatsisaanik unioqqutitsisimanersut aalajangersarneqartarput. Aammattaaq innuttaasut akornanni suliassat, illuatungeriillu marluk akornanni isumaqatigiinnginnerit aalajangiiffigisarpaat.

Større

Eqqartuussiviit sulianut attuumassuteqanngillat

Kikkut tamarmik naapertuiulluartumik periuseqartumik eqqartuunneqarnissaminnik pisinnaatitaaffeqarput. Tamanna Europami Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Isumaqatigiissummi allassimavoq. Tamanna ilaatigut isumaqarpoq eqqartuussiviit piffissap naapertuuttup iluani suliamik aalajangiisussaasut aammalu eqqartuussiviit suliamut attuumassuteqaratik immikkoortitsinatillu suliarinnittartussaasut.

Danmarkimi eqqartuussiviit attuumassuteqannginnissaat inatsimmi tunngaviusumi aalajangersarneqarsimavoq. Tassani oqartussaassuseq pingasunut immikkoortinneqarsimavoq: Danmarkimi inatsit Folketingip akuerisarpai, naalakkersuisut inatsit taakku tunngavigalugit aalajangersaasarput, eqqartuussiviilli kisimik aalajangersinnaavaat inatsisit akuersissutigineqartut qanoq paasineqassanersut taakkulu tunngavigalugit eqqartuussisinnaallutik.

Eqqartuussisut inatsimmi allassimasunut piareersarneqarsimasunullu taamaallaat malinnittussaapput. Suliamik eqqartuussisoqartillugu eqqartuussisut Folketingimit, naalakkersuisunit, tusagassiuutinit allanilluunniit sunnerneqartussaanngillat.

Aatsaat inatsisip allanngortinneqarneratigut Folketingip imaluunniit Naalakkersuisut, eqqartuussiviit piginnaatitaaffii, suliassanik suliarinnittarnerat imaluunniit aaqqissuussaanerat allanngortissinnaavaat.

Naalakkersuisut aamma eqqartuussissuserisumik tunuartitsissinnaanngillat. Eqqartuussisoq alla kisimi taamaaliorsinnaavoq. Naalakkersuisut eqqartuussisumik soraarsitsisinnaappata nuutsitsisinnaappataluunniit, eqqartuussiviit attuumassuteqannginnerat qularutigineqarsinnaassammat.

Aalajangiisussat pingasut: Illoqarfimmi eqqartuussisut, nunap eqqartuussisuuneqarfia aamma Eqqartuussiviit qullersaat

Danmarkimi eqqartuussiviit pingasunut immikkoortiterneqarsimapput: Illoqarfimmi eqqartuussisut, nunap eqqartuussisuuneqarfia aamma Eqqartuussiviit qullersaat. Suliassat tamarmik nalinginnaasumik illoqarfimmi eqqartuussisuni aallartittarput.

Illoqarfimmi eqqartuussisut

Danmarkimi illoqarfimmi eqqartuussiviit 24-upput. Danmarkimi tamarmi inissisimapput. Illoqarfimmi eqqartuussisut ilaatigut innuttaasut akornanni suliassat, pinerluttulerinermi suliassat, eqqartuussivikkoortumik nalunaarsuinermi suliassat aammalu pigisanik kingornussassanilluunniit suliassat suliarisarpaat.

Nunap eqqartuussisuuneqarfia

Nunap eqqartuussisuuneqarfii Danmarkimi marluupput: Vestre Landsret Viborgimiittoq aamma Østre Landsret Københavnimiittoq. Nunap eqqartuussisuuneqarfiini pingaarnertut illoqarfinni eqqartuussivinniit naammagittaalliuutit suliarineqartarput. Tassa suliassat illoqarfinni eqqartuussiveqarfiit eqqartuussissutigisimasaat.

Illoqarfinni eqqartuussisoqarfik isumaqaruni suliaq tunngaviusumik pissutsinik imaqartoq, suliaq toqqaannartumik nunap eqqartuussisuuneqarfiinut ingerlateqqissinnaavaa.

Eqqartuussiviit qullersaat

Eqqartuussiviit qullersaat Danmarkimi eqqartuussivinni qullersaavoq. Tassani ilaatigut suliassat, eqqartuussisut suliassanik assingusunik aalajangiinissaannut pingaarutillit aalajangersarneqartarput (pereersup issuarneqarnera). Aammattaaq suliat inuiaqatigiinni immikkut pingaarutillit aalajangiiffigisarpaat. Danmarkimi eqqartuussiviit qullersaat ataasiuvoq Københavnimilu inissisimalluni.

EU-mi nunani amerlasuuni immikkut ittumik aqutsinermik imaluunniit tunngaviusumik inatsimmut eqqartuussivik atorneqartarput. Danmarkimi taamaanngilaq. Tassani eqqartuussiviit nalinginnaasut – Eqqartuussiviit qullersaata – misissortarpaat, oqartussat aalajangersagaat inatsisitigut akuerisaanersut imaluunniit inatsit tunngaviusumi inatsimmut naapertuutinnginnersoq.

Pinerluttulerinermi suliassat

Pinerluttulerinermi pineqaatissiisarnermut inatsit malillugu pinerluuteqarsimasut unnerluutigineqartarput. Eqqartuussiviup aalajangissavaa unnerluutigineqartoq pinerluuteqarsimanersoq, taamaattoqarpallu pineqaatissiisarnermut inatsimmi immikkoortut malillugit pineqaatissiilluni.

Innuttaasuni suliassat

Innuttaasuni suliassani, innuttaasup (suliassanngortitsisup) innuttaasoq alla (eqqartuussivimmut tunniunneqartoq) eqqartuutitinniarlugu suliassiisarpoq. Suliassanngortitsisup piumasarisarpaa tunniunneqartup pineqaatissinneqarnissaa, ass. aningaasanik akiliisillugu imaluunniit pisinnaatitaaffimmik akuerseqqullugu – matumani suliassanngortitsisup isumaa naapertorlugu tunniunneqartumut pisinnaatitaaffigisani. Innuttaasut illuatungeriit tassaasinnaapput namminersortut, niuertut, suliffeqarfiit, naalagaaffik, kommunit, kingornussassat aammalu akiliisinnaajunnaarnermi pigisat.

Unnerluutigineqartoq unnerluussisussaatitaasullu tamarmik suliamik naammagittaalliuuteqarsinnaapput – tassa imaappoq eqqartuussiviup suliassinneqarsimasup suliamut aalajangiinera pillugu naammagittaalliorsinnaapput. Suliaq naammagittaalliuutigineqartarpoq eqqartuussisoqarfiup qulliunerusup aalajangiinerup eqqortuussusianik isummernissaanik kissaateqarnermi. Illoqarfimmi eqqartuussisuni suliaq naammagittaalliuutigineqarpat naammagittaalliuut nunap eqqartuussisuuneqarfiani suliarineqassaaq. Suliassat minnerusut ilaat nalinginnaasumik illoqarfimmi eqqartuussisuni kisimi suliarineqartarput. Taakku nunap eqqartuussisuuneqarfianut ingerlateqqinneqarsinnaanngillat.

Naammagittaalliuuteqarnermi pisuunermut apeqqut pineqaatissiissutillu annertussusia aalajangiiffigineqaqqittarput. Naammagittaalliuuteqarnissamut periarfissaqarnermi qulakkeerneqassaaq inuit piliarisimanngisaminnut pineqaatissinneqannginnissaat imaluunniit sakkukippallaamik sakkortuallaamilluunniit pineqaatissinneqannginnissaat.

Innuttaasunut suliassat aamma naammagittaalliuutigineqarsinnaapput.

Innuttaasut nalinginnaasut (inuinnarnik eqqartuussisoqartarneq) suliassani aalajangersimasuni eqqartuussinermut ikiuuttarput, taamaalillutik eqqartuussinerni innuttaasut isumaat pingaartitaallu aalajangiisuusarlutik. Inuinnaat eqqartuussisut inatsisitigullu eqqartuussisut naligiimmik peqataasarput. Inuinnaat eqqartuussisut unnerluutigineqartup pisuuneranik pisuunnginneranilluunniit aamma qanoq pineqaatissinneqarnissaanik aalajangeeqataasarput.

Unnerluussisussaatitaasut piumasarippassuk unnerluutigineqartup ukiuni sisamani imaluunniit amerlanerusuni parnaarussaanissaa imaluunniit inissinneqarnissamik tigummigallarneqarnissamilluunniit pineqaatissinneqarnissaa, taava eqqartuussiviit inuinnarnik eqqartuusseqataasoqartitsineq (nævningeting) atortarpaat. Assersuutigalugu toqutsisimanermik, annertuumik nakuusersimanermik imaluunniit tillinniarnermik suliassat iluini. Illoqarfimmi eqqartuussisut eqqartuussinerminni nalinginnaasumik eqqartuusseqataasunik peqateqarlutik suliaqartarput. Eqqartuusseqataasoqartillugu eqqartuussinerni inatsisitigut eqqartuussisut pingasuussapput inuinnaallu arfinillit. Nunap eqqartuussisuuneqarfiani eqqartuusseqataasoqartillugu eqqartuussinerni inatsisitigut eqqartuussisut pingasuussapput inuinnaallu qulingiluat.

Inuinnartut eqqartuusseqataasut tassaapput innuttaasut nalinginnaasut.

Ministerit Rigsretimi sassartinneqarsinnaapput

Ministerip allaffimminik qanoq aqutsinissani akisussaaffigaa. Ministerip ministereqarfiup ingerlanneqarneranut malittarisassanik, inatsimmik tunngaviusumik imaluunniit inatsisinik allanik unioqqutitsisimaneranik pasitsaassisoqarpat Danmarkimi naalakkersuisut imaluunniit Folketingip piumasarisinnaavaat pineqartup Rigsretimut sassartinneqarnissaa. Rigsreti tassaavoq eqqartuussivik immikkut ittoq ministereqarfimmi suliassanik ingerlatsinermut tunngatillugu ministerinut suliassanik isumaginnittartoq. Rigsreti pillugu maleruagassat ”Lov om rigsretten”-imi nassaassaapput.

Rigsretimi inunnut allanut suliassat aamma suliarineqarsinnaapput, Danmarkimi naalakkersuisut imaluunniit Folketingi isumaqarpata pinerluut naalagaaffimmut immikkut ulorianaateqartuusoq. Maannamulli suli taama pisoqarnikuunngilaq.

Ministeri pineqaatissinneqarsinnaavoq ass.:

  • Folketingimut eqqunngitsumik paasissutissiisimaguni
  • paasissutissat Folketingimut pingaaruteqartut pillugit nipangiussaqarsimaguni
  • inatsisinik aqutsinermi unioqqutitsilluni ingerlatseqataasimaguni

Ministeriusimasoq ministeriujunnaareeraluarluni Rigsretimi sassartinneqarsinnaavoq.

Rigsretimiipput eqqartuussiviit qullersaanni eqqartuussisut 15-it ilaasortallu 15-it Folketingimit toqqarneqarsimasut.

Politikkikkut qinigaasut ilaasortat Folketingimit ukiut arfinilikkaarlugit toqqarneqartarput. Politikkikkut ilaasortanut ataasiakkaanut aamma sinniisussat marluk toqqarneqartarput. Ilaasortat politikkikkut qinikkat ilaatinneqartarput ministerinut suliassani politikkikkut ilisimasat pingaaruteqarmata. Rigsretimut Folketingimullu ataatsikkut ilaasortaasoqarsinnaanngilaq.

Ilaasortat politikkikkut qinikkat toqqarneqareerpata Rigsretimi siulittaasumik siulittaasullu tullersortaanik qinersinissamut ataatsimiittoqartarpoq. Kinguneratigulli Rigsretimi aatsaat ataatsimiittoqartarpoq naalakkersuisut imaluunniit Folketingi ministerimik unnerluussinissaq aalajangersimappassuk.

Rigsretip 1849-mi atuutilersinneqarneraniit suliassat arfinillit taamaallaat suliarineqarsimapput. Taamaallaat ministerit pingasut pineqaatissinneqarsimapput.